Lõpuaeg

Mt 24:7-10 Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi
vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid. See kõik on aga sünnitusvalude algus. Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.

Lk 21:23,24 Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil
päevil, sest suur kitsikus tuleb maa peale ja viha selle rahva vastu. Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.

Mt 24:14 Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu
ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.

Mt 24:27 Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on
Inimese Poja tulemine. Aga kohe peale nende päevade ahistust
pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.

Lk 21:25-27 Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.

Mt 24:30 Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja 
siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega 
tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.

Lk 21:27-29 Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!

Mt 24:31 Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.

Uuesti tulemisel Jumala Poeg ei tule mitte taevast alla, sest taevariik on igavikku kinnitatud ja sealt ei tulda kunagi alla maapeale, vaid ainult alt minnakse üles taevasse ja Jumala Poeg tõuseb alt maapealt üles taevasse, ehk Jumalalt hästi õppinud inimene muudetakse Jumala sarnaseks ja sellise uueks sünni kaudu avaldub Jumal tema kaudu ja siis nähakse temas Poega tulevat suures väes ja hiilguses, sest Jumal näitab oma palet tema kaudu.

Jeesus lüüakse risti

Jh 12:24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega  sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.

Jeesus mõtleb seda, et kui Inimese Poeg ei sure, siis ta jääb üksi, nagu Jumal on üksi.

Jh 12:32 Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.

Jeesus mõtles seda, et kui teda maapealt ülendatakse, see tähendab, et kui Ininese Poeg uuesti sünnib maailma, kelle läbi Jumal, koos Pojaga ennast näitab ja siis kui taeva väravad avatakse viimsel päeval, siis tõmmatakse kõik ellujääjad üles Jumala juurde.

Jeesus on hea karjane

Jh 10:1-5 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest,
vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.

Jeesus mõtles seda, et inimene ise ei saa end muuta Jumala sarnaseks, vaid ainult Jumal saab muuta inimese enda sarnaseks.

Jh 10:9,10 Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.

Jeesus mõtles seda, et Poeg, kes on Jumala sarnane, on uks taevariiki. Ja kes iganes läheb Jumala juurde, see läheb sinna Poja kaudu, sest Jumala juurde viib vaid üks tee ja uks. Kui inimene muudetakse Jumala sarnaseks, siis ta saab minna taevariiki vaid läbi samastumise.

Jh 10:16 Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.

Jeesus mõtles seda, et Jumala juurde saab minna sõltumata rahvusest või riigist. Jumal on kõikidele elavatele üks.

Jeesus ei ole sellest maailmast

Jh 8:21 „Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.”

Jh 8:51 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!

Jeesus mõtles seda, et kui inimene ei võta endasse vastu igavest elu, siis ta paratamatult sureb oma surelikus kehas. Aga, kui inimene võtab vastu Elava Jumala, siis ta ei pea surema, sest Elav Jumal muudab sureliku keha surematuks ehk Jumala sarnaseks.

Jüngrite usuproov

Jh 6:61-63 Kas mu kõne ärritab teid? Aga mis oleks veel siis, kui te näeksite Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne? Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.

Jeesus mõtles seda, et üles minek, kus ta oli enne, on taevaminek, ehk muutumine Jumalaga üheks. See on kõige suurem asi üldse, mis inimesega saab juhtuda maapeal elades. Jumalaks saamine on elu lõppeesmärk Inimese Poja jaoks. Liha on kasutu, sest Jumal on Vaim ja ainult Vaim elustab. Vaim vaimustab ka keha ehk Vaim muudab keha vaimuks.

Jeesuse kõne tõelisest leivast

Jh 6:27 Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa
pitseriga kinnitanud.

Jeesus mõtles seda, et eelkõige tuleks otsida tõde ja igavest elu, sest tõde vabastab surelikkusest.

Jh 6:32,33 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.”

Jeesus mõtles seda, et Jumal annab igavese elu neile, kes selle endasse vastu võtavad.

Jh 6:45,46 Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt
õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde. Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala
juurest; seesama on näinud Isa.

Jeesus mõtles seda, et kes Jumala vastu võtab, see muudetakse Jumala sarnaseks ja Poja sarnaseks. Kui keegi õpib Jumalalt, siis ta mõistab tõde ja läheb Jumala juurde, sest Jumal muudab ta enda sarnaseks. Kui inimene on Jumala sarnane, siis on ta ka Poja sarnane.

Jh 6:49-51 Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid. See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks. Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti;

Jeesus mõtleb seda, et kes võtab vastu Elava Jumala, see ei pea kunagi surema, vaid siirdub otse igavesse ellu. Elav Jumal muudab sureliku surematuks. Surelikkus pole aga midagi muud kui Jumalavaesus. Jumal on elu ja surelikkus on seega elu vaesus. Kui inimene on surelik, siis ainult sellepärast, et ta on eluvaene ja temas ei ole piisavalt Elavat Jumalat. Kui inimene võtab endasse Elava Jumala vastu, siis elu kasvab ja surelikkus väheneb. See ongi muutumine. See on nagu pimedusega, kui valgust tuleb juurde, siis pimedus hajub, sest pimedus pole ju midagi muud kui valgusetus. Niisamuti on ka inimesed Jumalavaesed, olles seega ka eluvaesed ja surelikud, kui nad ei võta vastu endasse igavese elu valgust, mis surelikkuse pimeduse hajutaks.

Pojale antud meelevallast

Jh 5:19-21 Siis Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg
ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat
Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg. Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks. Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda
teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.

Jeesus mõtles seda, et Inimese Poeg saab teha vaid selliseid tegusid, mida ta näeb Jumalat tegevat, s.o. surnuist ellu äratada (sest Jumal on elu ja ellu ärataja) või terveks teha haigustest (sest Jumal on tervendaja) ja kuna Jumal elab Poja läbi, siis ta teeb ka oma tegusid Poja läbi.

Jh 5:24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub
teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu
alla, vaid on läinud surmast ellu.

Jeesus mõtleb seda, et igaüks, kes võtab vastu Elava Jumala, see ei pea surema kunagi, ei selles elus ega mitte üldse, vaid see siirdub otse igavesse ellu, ilma füüsiliselt suremata, sest kui inimene võtab vastu Elava Jumala, siis tema surelikus kehas kasvab Elava Jumala osa, mis pidurdab surelikkuse protsessid kehas, muutes sureliku keha Elavaks Vaimuks.

Kui sa oled Elavat Vaimu täis, siis ei saa enam surm hakata sinust kinni. Elava Jumala Vaim kaotab surelikkuse ja see ei ole nali, vaid see on järgi proovitud ja tõestatud Jeesuse poolt. Selles ongi kogu taevariigi rõõmusõnumi mõte – võta vastu Elava Jumala Vaim, vabane surelikkusest ja ela igavesti, sest seda soovib Elav Jumal. Elav Jumal ei soovi kellegi surma, vaid Elav Jumal soovib igavest elu anda igaühele, kes selle vastu võtab.

Jeesus kõneleb Samaarias

Jh 4:21-24 „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. Kuid tuleb tund ja see on ka nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest ka Isa otsib neid, kes teda nõnda otsivad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.”

Jeesus mõtles seda, et Jumal on Vaim, kes elab igas inimeses. Inimene ei pea ilmtingimata Jumalaga suhtlemiseks käima kirikus või lugema pühi raamatuid, sest tõeline Jumal isiklikult elab juba inimeses ja on leitav.

Jh 4:37,38 Jah, siin on tõsi see ütlus: „Üks on, kes külvab, ja teine,
kes lõikab.” Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende
vaeva vilja lõikama.

Jeesus mõtleb seda, et maailma vilja külvajaks on vihamees, lõikajaks aga Jumal. Inimese teekond algab seemnest ja see teeb läbi muutuse, küpsemise ning seejärel kui ta on küps Jumala jaoks, siis Jumal lõikab selle ja paneb oma aita hoiule.

Jeesus kõneleb Nikodeemusega

Jh 3:3 „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.”

Jh 3:5 „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.”

Jh 3:6 „Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim.”

Jh 3:7 „Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt!”

Jeesus mõtles seda, et kui inimene tahab minna Jumalariiki, siis peab ta läbi tegema muutumise, mille käigus inimene, kui liha muutub Jumalaks, kui Vaimuks. Sellist muutumist võib nimetada uuesti (uueks) sündimiseks.

Jh 3:17-21 Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks. Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.

Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.

Jeesus mõtles seda, et ei Jumal, ega ka Poeg ei ole mitte kohtumõistjad maailma üle, nad ei ole tulnud (ega tule ka kunagi tulevikus) kedagi hukka mõistma ega kellegi üle kohut mõistma, vaid nad on igavesse ellu viiva pääsetee näitajad. Inimene aga ise valib hukkumise, kui ta ei hooli ellujäämisest, olles seeläbi ka ise endale kohtumõistjaks.